Fotost portreeni vol.3

Jätkub projekt. Enne kui asume varjutamise juurde täiustame natuke jooni ning teeme ka katkendjoonega mõned märked erinevate varjude piiridele.
Siis kui enne oli pilt selline

siis peale järgnevat töötlust saavutame järgmise pildi

Edasi teeme kogu pildi halliks. Nüüd paneme mehaanilise pliiatsi ära ja võtame kätte hariliku ning teeme sujuvalt üle kogu pildi jooksvad hajutusjooned. Tulemus näeb välja järgnev.

Kui see on tehtud siis tuleb need jooned hajutada ja muuta pilt ühtlasemaks. Selleks on 2 varianti. 1 variant on kasutades sõrmi

või kasutades selleks paberi juppi mille rebite lisapaberilt.

See on 1 põhjus miks on vaja lisapaberit. Lisapaberi teised ülesanded on kustukummi puhastus ning hariliku nüristamine et ta liiga tugevaid ja sügavaid jooni ei jätaks. Peale hajutamist peaks saama enamvähem ühtlaselt kaetud pildi.

Nüüd kus kogu pilt on enamvähem ühtlaselt kaetud hakkame lisama tumedamaid varje ning pooltumedaid. Samas stiilis nagu kogu pilti tegime enne kuid lihtsalt tumedamalt ja rohkem kokku surutul jooni. Esialgne tulemus näeb välja selline.

Nagu näete ei ole ma silmi puutunud. Seda ühel väga lihtsal põhjusel. Silmad tuleb jätta eelviimaseks. Viimane osa on valge tegemine kasutades kustukummi. Kuid miks silmad alles lõpus? Põhjus on väga lihtne ja loogiline. Seni kuni ei ole silmi tehtud ei ole tegemist isikuga ja pildil puudub "hing". On lihtsalt joonte,varjude ja valguse mäng. Kui teha silmad esimesena siis peab pilt kohe alguses sarnanema isikule keda joonistad ning see tekitab rohkelt frustatsiooni ning stressi. Edasine protsess saab olema nende tumedate kohtade hajutamine ning tumeduste astmete tegemine.

Jätkub...