Aeg kokkuvõtteks.

Nii. Aeg on nüüd nii kaugel et tuleks teha aasta 2012 kokkuvõte. Aasta algas Londonis ning lõppeb koduses Võru linnas (kus ka uus algab). Mis me selle lõppeva aastaga siis ka ära tegime. Alustuseks olen väga õnnelik et mul on olemas sellised meeldivad sõbrad kes on olnud mulle toeks läbi selle terve aasta ning aidanud mind kui ma olen olnud hädas. Erilised tänusõnad kuuluvad Priidule ja Krissule kellega oli mõnus aastavahetus vastu võtta ning trippida läbi Euroopa suunaga koju. Suured tänud ka Liisile kes on mu päevad teinud rõõmsamaks ning kelleta mul oleks ammu katus täiesti ära sõitnud. Supper tänud Arifile kellega koos on alati segast pandud ning seda saab ka tehtud tulevikus. Olen meeletult tänulik Pipole kes on mind aidanud hädast välja kõige raskemal ajal kas siis finantsiaalselt või siis Tallinna öömajaga. Ei saa ma ka unustada Igorit tänu kellele ma sain oma tegemised viia Tallinna ning viimased öömajad pakkunud enda juures. Tänan ka Elinit kellega ma saan rääkida kõigest ning kes mõistab mind ja on mulle pakkunud mõistlikke lahendusi probleemidele. Hästi suured tänud kuuluvad ka Jaanile, Raidole ja Martenile kes annetasid oma naha et ma saaks arendada oma oskusi. Ma ei saa ka märkimata jätta Lyndonit kelle abiga on mu vasak käsi ja selg tehtud nii kirjukas nagu ta on. Loodan et tüüp saab aega uuel aastal et Eestit külastada. Ei saa ka jätta mainimata The Message Family't sest te kõik olete lahedad inimesed. Kõik omal erilisel moel. Ma võin veel rääkida nii paljudest inimestest kelle suhtes ma olen väga tänulik kuid antud hetkel on need inimesed kõige erilisemal kohal mu elus. Selle lõigu lõpetuseks jääb mu perekond. Ma tean et me pole just kõige lähedasemad kõik omavahel kuid tänan siiski et olete olemas.

Mis siis see aasta kah toimus? Alustame sellega et projekt iga päev blogi kirjutada läks aiataha viisakalt öeldes. Aga ei ole hullu. Sai üsnagi palju kirja pandud. Lühikokkuvõtte sellest mis toimus on see et oli häid ja halbu päevi täis muret rõõmu tantsu ja tralli ning palju unetuid öid ja eneseavastamist. Kuid nüüd natuke üksikasjalikumalt. Ostsin Inglismaalt endale auto millega me sõitsime läbi Euroopa koju külastades Amsterdami(kuhu tahaks veel kord ka minna), Taanis Sveni ja Mairet, Rootsis isa ja Eestis pidas meid kinni Eesti politsei soovides meile head teed. Läbi aasta sai meeletult palju tutvusi nii klubides chillides, oma tööd tehes ja ka the Message võtted. Käisin ka ära kordusõppustel mis oli omaette lõbus ettevõtmine. See aasta on olnud ka üsnagi palju joonistamisi, mõned maalid ja hulgaliselt tattoosid. Sai käidud ka Red Hot Chilli Peppersi kontserdil mis oli võimas elamus. Jõudsin ka üle mitme aasta Battle of Est üritusele ja ma jäin väga rahule sellega. See aasta kurvemateks poolteks on muidugi see et tsikliga sõitsin kraavi ning mu hooaeg sellega ka lõppes. Aga tsikliga sõites ei ole sellist asja nagu ei kuku kunagi vaid on aja küsimus kuna see võib juhtuda. Igatahes on kogemus selja taga maanteekiiruselt kärna käia. Suutsin avastada ka enda jaoks sellise asja nagu täiskuu teine faas. See on kõige jubedam aeg minu jaoks. Kui esimene faas on hästi lahe ning põnev täis energiat ning segaseid unenägusid siis teine faas on kõik vastupidine ja masendav. Aga eks ma vaikselt kohanen sellega. Mitte nii masendav kuid vahest siiski meeleolu negatiivsemaks tegev on see et on olnud kliente kes lubavad tulla kuid jätnud ette teatamata mitte tulekust. Aga selliseid asju juba juhtub. Üks vägagi meeldivaim hiljutiseim juhtumine on see et vanemate abiga sain autole talvekad ka alla. Ning sõidud jätkuvad. 1 huvitav kogemus oli ka muidugi fotoshoot kus ma olin modelliks. Jaanuaris tuleb uus pildistamine. Saab lõbus olema. Läbi aasta on olnud erinevate pidude külastamisi. Ja neil pidudel on olnud ka üsnagi meeldivaid neiusid olnud. Neiudest rääkides. Jah ma olen endiselt vallaline aga noh neid põhjuseid on mitmeid miks. Aga noh eks näis mida uus aasta toob. Kuigi mina ei sea lootusi kõrgele sest siis ei ole nii valus kukkuda. Iga asi omal ajal. Sain alguse tehtud ka tööruumi seinale suure seinamaalinguga. Uuel aastal jätkan sellega et saada see valmis. Uueks aastaks tulin ka välja projektiga "12". Lähipäevil hakkan ka sellega vaikselt tegelema. Mis veel? No näiteks võtame selle et olen ennast akrobaatikas arendanud meeletult. Iga korraga paremad tulemused. Aga noh ega akrobaatika harjutamine ole ka ilma vigastusteta. Eilegi trennis vigastasin küünarnuki liigese ära. Aga ei ole hullu enam. natuke valutab kuid valu on hea. Kahju et ma see aasta ei jõudnud lauaga sõitma aga noh ma ei usu et lund rohkem ei tule. Uuel aastal siiski tahaks vähemalt 1 kordki lauaga käia sõitmas. Kahju on ka muidugi sellest et olen paljude inimestega väga kaugeks jäänud. Inimesed kellega sain hästi läbi ja oli fun koos chillida on muutunud ning neil pole aega kontakteeruda. Tõsiselt kahju. Ma ise olen ka suht loobunud otsimast inimestega kontakti kui nemad on liiga hõivatud pidevalt. Ja ma ei ole ainuke kes sellist asja on kogenud. Teate kui hea on näha kui keegi ammune tore tuttav võtab sinuga ühendust et uurida kuis läinud on ja võiks kunagi kokku saada. See võib kõlada kül uskumatult aga vahest on seda vähest vaja et kellegi elu päästa. Ja see ei ole lihtsalt metafooriline ütlus. Ma ei väida et ma nüüd olen keegi suitsiidne inimene. Ma eelistan ennem teisi inimesi maha lüüa kui käsi enda külge panna. Olen selline tüüp. Kui keegi siin püsilugejatest ehk mäletab siis aasta algul sai lennutatud üles taevasse laternaid soovidega. Ütleks nii et soovitan seda teha sest minu omad on suht täitunud see aasta. Omalt poolt lisan veel et muidugi ei maksa mingi ulme soove mõelda sest tegelikkuses on see kõik meie endi teha et soovid täituksid. Muidugi see 5'e naelane mille ma kohe peale aastavahetust leidsin oli küll suht lamp.

Ma võiks veel detailsem olla mida kõike on toimunud aasta jooksul kuid enamus juba on siin blogis kirjas ja saate sellega ise tutvuda. Kokkuvõtvalt võin öelda et oli 1 meeldejäävamaid aastaid kõige lahedamate inimestega ning loodan et uus aasta tuleb kas sama võimas või isegi veel parem.

Lõpetuseks üks soov mis on the Message loosung ning mis väga tugeva sõnumiga.

PEACE, LOVE, UNITY AND HAVING FUN!

Head vana aasta lõppu ning kaunist uut aastat teile kõigile.
Kohtumiseni juba uuel aastal

Faas 2

Eile õhtu see juhtus taas. Tundsin kuidas deemonid on taas mind ümbritsemas. Isegi hingamine oli raskendatud. Olin küll suht kaua üleval aga välja küll ei viitsinud minna. Ei tundnud tõmmet. Ja nii ma siin olen taas oma tunnete ülekülluses piinlemas. Oeh. Pole kellegagi rääkida ka sellel teemal hetkel ja ei taha neid inimesi ka tüüdata oma muredega. Ma täpsustama ei hakka mis toimub sest on asju mis on üsnagi personaalsed.

Oli hetkel vaja ennast vabastada kuhugi ja see koht on hea selle jaoks.

Paus

Looming ei ole surnud,
see kestab kõikjal veel.
Mitte miskit pole muutunud,
ikka jätkan ma omal teel.
Seades sõnu ma ritta,
tekitades riime,
ei saa salata,
vahest ka puudulikkuses piinlen.

Iga päev on uus algus
ning vana lõpp.
Päeval on valgus
ning öösel on pimedusse kattunud kõik.

Oma mõtted panen kirja
ning tulemust ma hiljem vaatan,
kas saab siis nalja,
või siis miskit ma kaotan.
Pole õrna aimugi mida ma taotlen.
Lihtsalt midagi ma paotan.

Kuid alati ei pole mõtted kujul mis on kiri.
Vahel on peas hoopiski mingisugune pilt.
Seni kuni mõistus pole nüri,
võtan pliiatsi ja paberi ning silmis tekib transis pilk.

Tekib paus.

Edasi kõik jätkub.
Millega ja kuna see lõppeb,
mis edasi saama hakkab?
Seda vaid aeg näitab.

Mööduvad minutid,
mööduvad tunnid,
vahest isegi päevad,
kuid ei peatu ma enne kui tulemus käes,
kuniks valmis on see mida peas ma näen.
...

Back behind the keyboard...

Ma mõtlesin millest võiks kirjutada üsna pikalt ja nüüd olen välja mõelnud. Ma ei hakka oma elust rääkima. See on kogu aeg üks keeruline lugu. Ma pigem räägin oma joonistus/maali projektist millega alustan uuel aastal. Idee on järgmine. Plaanis on teha 12 lõuendile mõõtudega 100*150 cm 12 pilti. Pilt ise sisaldab täies pikkuses joonistus(harilikud) alasti või poolalasti neiust, tume taust (must, tumepunane, -sinine jne. Arvatavasti akrüül) ning tumedale taustale tehtud Hiina kalendri looma kontuurid(valge akrüül). Kuna Hiina kalender koosneb 12st loomast, siis sellepärast saab ka olema 12 pilti. Igale pildile saab ka olema erinev neiu. Siit ka 1 üleskutse. Kui soovid saada jäädvustatud ühe minu tööna siis võtta ühendust ning korraldab fotosessiooni projekti jaoks. Lisaks soovi avaldusele võiks ka mainida kas soovib pildile alasti või poolalasti (pesus). Ei maksa muretseda et tuleb miskit perversset. Foto tuleks taolises stiilis (positsioonid saavad olema modelli ja minu läbirääkimise tulemusena).

Vot nii. Kontakteeruda saab minuga e-maili teel (supersonic_arts@msn.com) või mõne suhtlusportaali kaudu.

THE MESSAGE KEILA FULL VID

AAAAAYEEAAH.....It's finally out. The Message 3 Keila. Show some support and love for Estonian dancers. Watch it, like it, share it. 

Peace, love, unity and having fun.

Halloween is comming

Kuna on tulekul halloween siis otsustasin teha ka see aasta ühe pildi selle jaoks. Reedel tööl tegin alguse ära ja juba on pilt supper. Lõpptulemuse panen FB'sse üles õigel päeval. Seni hoian teid põnevuses ning ootuses. Muide. Kui keegi pole juhuslikult kursis või vahepeal taevasse vaadanud siis teate mis. Täiskuu on väljas. Reedeni passin veel Tallinnas ja siis Võrru. Seekord plaanin jääda kuni novembri lõpuni Võrru. No arvatavasti pean käima mõned korrad ka Tallinnas aga eks näis. A. Leidsin endale Tallinnas uue sõbra. Kaspari koer. Öeldi küll et ta hammustab kõiki aga mind ta proovis ühe korra vaid hammustada kuid nüüd ronib kõrvale ja laseb end paitada ja sügada. Mõte on juba pikemat aega endale ka koer võtta. Kuid selleks pean ma enne ise paiksemaks jääma. Mulle lihtsalt meeldivad koerad ning nad mõjuad rahustavalt. Ei ole kassi inimene. Kassid on liiga peremehelikud aga koerad on ikkagi inimese parimad sõbrad. Laupäeval sain Vakoga kokku ja nägin ära ka The Message 3 Keila video. Mitte küll täiesti valmis. Mõned viimistlused veel teha aga päris mitmes kohas tulid külmavärinad ikka peale. Väike hoiatus. Video orienteeruv pikkus on 17 minutit. Nii et kui see lõpuks avalikuks saab siis varuge natuke aega aga uskuge mind. See on seda väärt. Ma ei raatsi täna rohkem kirjutada. Laisk olen noh. Eniveis. Olge tublid ning kes soovivad kokku saada kas Tallinnas või Võrus siis lihtsalt kirjutage, helistage või kontakteeruge mingil kolmandal moel. Oma sõprade jaoks leian ikka aega.

Kohtumiste ja suhtlemiste ning lugemisteni.

"It was a good day!"

Eile oli lihtsalt võrratu päev. Selline vapustavalt hea tunne valdas mind terve päev. Läksin kunagi nii keskpäeva paiku välja jalutama. Päike paistis, puhus kerge kuni mõõdukas tuul, kõrvaklappid peas, mõnusalt magus muusika mängimas ning näos oli selline lollakas irve. Tundsin õnnelikuna ning vaba ja rõõmsana. Ma ei tea miks see nii oli aga ma nautisin iga hetke sellest päevast. Jalutasin Aroomi poodi ja ostsin vesikale sütt ning edasi viis tee Tamula äärde. See tuul, see päike, see muusika. Lihtsalt vapustavalt hea tunne. Ma ei ole armunud ega pilves ega ka midagi muud. Lihtsalt oli olemas kõik ning samas mitte midagi. Juba pikka aega ma pole ma tundnud sellist õndsust ja rõõmu. Igatahes olin üsna pikalt järve ääres ja siis tagasiteel käisin poodidest läbi et mammale pirni soolalambi sisse osta. Väga huvitav fakt. Koduelektroonika ja -masinate poest ei saanud sobivat pirni (kuigi sama pirn on ka ahjusisene valguspirn) kuid sanitaartehnika poes oli olemas. Jah ma oleks võinud ju minna ka Decorasse, K-Rautasse v kuhugi mujale poodi aga need poed jäid mul jalutusmarsruudist eemale. Igatahes pirn ostetud, paigaldatud lambi sisse ja edasi Timoga lehti riisuma. Riisusime lehed kokku ühte suurde hunnikusse et siis Taavil oleks lihtsam need ümber kasti visata. C'mon. Meie Timoga riisusime kõik lehed kokku vähemalt niipalju võiks ta ikka ennast liigutada et lehed kasti visata. Ja kui üksi on igav siis on tal ju olemas sõbrad keda kaasata. Eniveis. Töö tehtud, ühe reha vars ragises korraks ja võtsin kohe teise et mitte rohkem kahju teha. Edasi läksin sõin midagi ja chillisin niisama. Õhtu läksime Elini ja ta ühe sõbrannaga kinno vaatama filmi "Seenelkäik". Kes pole veel näinud siis julgelt soovitan. Peale kino läksime Eliniga minu juurde. Vestlusõhtu veini ja muusikaga. Vahepeal ühines meiega korraks ka Pipo. Igatahes. Kui vein sai otsa siis saatsin Elini pool teed tema koju ja ise ka tagasi koju. Põhjus miks ma saatsin teda oli seepärast et Võrus on mingid kuulujutud kellestki karvamütsiga ja kuhtiga mehest kellel on kirves põues. Linnamuinasjutud. Ega ma ise ka pikalt ei olnud enam üleval. Koju jõudes keerasin magama ja saigi see kaunis päev otsa. Muidugi selle vestluse käigus jõudsime taaskord huvitavate järelduste ja tulemusteni. Deem kuis ma armastan vestlusi erinevatel filosoofilistel ja elulistel teemadel. Ma ei ütle et see on parem kui seks. Pigem paneks nad ühele tasandile sest üks on füüsiline rahuldus ning teine on vaimne rahuldus. Ja olgem ausad. Füüsilised vajadused saab rahuldatud kiirelt kuid olles erudeeritud inimene on vaimsete vajaduste rahuldamine aeganõudvam ja palju kauem kestvam. Mitte et see nüüd oleks halb. Ei. See on pigem väga hea. Kui vestluspaariline on suuteline ning piisavate teadmistega siis võib seda kogu protsessi võrrelda tantra seksiga. Tegevus kestab tunde ja see pakub rahuldust kauemaks. Inglismaal olles ma igatsesin meeletult selliseid inimesi kes on samal mõttelainel ning vesteldes täiendame teineteise teadmisi. Seepärast mulle meeldibki olla Eestis. Sul võib olla küll välismaal keelekaaslasi aga see ei ole kunagi sama mis on mõttekaaslased. Olgu. Pikale hakkab juba minema. Eks jätkab kunagi mõttekaaslaste teemal.

Head ööd ja olge sõbrad.
NB! Üleskutse kõikidele. Kui teil on sõbralistides inimesi kellega te pole juba pikka aega suhelnud mingitel pseudoprobleemsetel põhjustel siis kontakteeruge nendega. Te võite teha kellegi päeva väga positiivseks.