No on seda siis nüüd vaja...

Meega teed, sudafed ja jalad soojas. Ikka tatt jookseb. Kuid mul on kahtlane tunne et see ei ole külmetusnohu vaid allergiline nohu mis mul suht iga kolme-nelja kuu tagant on. Õnneks mul on veel claritini. Ei viitsi enam nuusata. Aga mis ma siin oma nohust kurdan. Minu seisundist on ka hullemaid inimestel ja mina siin halan nohust. Egas midagi, elu läheb edasi. Tööl mõtlesin et kodus teen maalile sketši ka valmis aga eih. Ei ole tahtmist ja motivatsiooni. Üldse ei suuda praegu korralikult mõelda sest pea on tatti täis. Vähemalt sai autole aku peale pandud. Homme siis tuleb rahvast juurde. 4 inimest + mina saavad elama siin majas. Ma ei viitsi mingite noliferitega küll asju ajada. Seega hoidke põialt et normid vanad on. Sain ka täna teada et üritus milleks võtsin puhkust liikus edasi uuele kuupäevale. Deem. Egas midagi. Paistab ma siis ei võta sellest osa. Kahjuks. Pole hullu. Piletid eesti on ostetud ja neid ikka ei lase raisku. See et võistelda ei saa ei tähenda et kogu lend ja tripp on metsa läind. Kui ei saa võistlustel tantsida siis kuskil ikka saab. Aga noh eks suvel tuleb kah üritusi veel millele kindlasti kohale jõuab. 1 neist on muidugi the ultimate üritus. RHCP esineb Eestis ja mul on pilet olemas. Woop-woop. Vaatasin siin hetkel korra tattoo suplies listi. arvatavasti peale puhkust tellin ka ülejäänud kirja pandud varud ära. Siis hiljem Eestis ei pea niipea varusid täiendama. Suurematest ostudest on jäänud vaid 1 ost milleks on komplekt värvilist pigmenti. Jah öeldakse küll tint aga tänapäeval enam selles ametis ei kasutata tinti vaid pigmenti, mis on spetsiaalselt selle eesmärgiga välja töödeldud et panna naha sisse. Kui just midagi muud erilisemat ei tule, ei juhtu siis ma räägin ka kuidas käib tänapäeval tätoveerimine profesionaalselt ehk kus töövahendid ei ole mingid põlvel tehtud vangla nakolli-masin ja mida peab jälgima kui lähete kellegi juurde tattood saama kes teeb tööd oma kodus. Lihtsalt teie endi tervise pärast muretsedes. Lõpetuseks jätan ma teile ühe luuletuse mis mul eelmine aasta 1 päev tööl olles valmis mõtlesin. See oli lõustaraamatus üleval et need kes nägid need nägid. Kuid kes ei näinud siis loodetavasti meeldib.

The Dream

I had a dream one day.

We were holdin each other,

we were in love.

Lookin at the sunrise,

together,

alone.

Then i opend my eyes

and i was home alone.

It was just a dream,

and now its gone.

It was all just perfect,

so simpel,

so true.

Just me,

and you.

It was just a dream,

but now its gone.

I dare to dream,

cuz reality is wrong....

Unistused on meie hing ja kui sa lased unistustel surra sureb ka su hing.

Olge tublid ja püsige terved.

Homseni mu kaaskondlased.